e-ITSPEA Kevad '26

 Intellektuaalomandi jutte Käesoleva nädala teema oli esimene osa IT-maailmaga haakuvatest juura osadest. Eelkõige oli juttu intellektuaalomandist. Ajaveebiartiklis analüüsimiseks oli niidijupp kätte antud teemapüstitusega, kus tuleks avaldada arvamust kahe WIPO (Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Organisatsioon) mudeli komponendi osas. Komponente on kokku järgnev nimekiri: Tööstusomand Patent Kasulik mudel Tööstusdisain Kaubamärk Ärisaladus Litsents Autoriõigus Selle nädala kirjutamise ja mõtisklemise teema ei ole jälle minu jaoks just väga kerge, sest selline piiripealne patentide-ärisaladuste-kaubamärkide teema on kohati siiski hägune ja ausalt öeldes ei paelu ka siinkirjutajat nii väga. Lugesin materjali juba nädalavahetusel läbi ja olen on-off mõtisklenud sel teemal tänaseni välja, aga no näed ei tule väga kirkaid ideid. Küll aga on oluline kasvõi häguselt selle hägususega kursis olla. Üritan aga mõne sõnaga ikkagi asjast rääkida ja mitte päris võlgu jääda, aga ega siit miskis...

Interneti käitumisreeglid - vajalikud? Käesoleva nädala (juba viies!) temaatika käsitles internetis käitumise reegleid ja nende arengut läbi aegade. Üldjoontes on internetis käitumise alustalad paika pandud juba interneti enda algusaegadest. Aegade jooksul kindlasti on need ka mingil määral oma olemust muutnud, aga nagu ka  real-life  ühiskonnas, on põhimõtted siiski samad. Lisaks sellele on nende kahe keskkonna reeglistik ka üsna sarnane.  Võrgusuhtluses on, nagu pühakirjadeski, oma 10 käsku, mille on kirja pannud Virginia Shea oma raamatus " Netiquette" . Selle nädala ülesande eesmärgiks oli natukene kirjutada-analüüsida kaht neist käskudest.   Üks, mis on säilitanud oma tähtsuse... Veider on see, et minu meelest on üks neist käskudest tähtsamaid justnimelt see, mis kõige esimesena ette tuleb. Ehk siis käsk, mis ütleb  " Ole inimene." . Inglise keeles on see kirja pandud kui  "Remember the human." . Seda võib tõlgendada sedasi, et võiks olla inimene kui ...

Digiaedik meie eludes Neljandal nädalal on teemaks jälgimine ja digiaedikud. Eelkõige kui suureks probleemiks need on Eestis kujunenud ning mis oleks tulevikuväljavaade.   Ausalt öeldes, selle nädala teemapüstitus ei ole minu jaoks kõige lihtsamate killast, kuna ma ei ole isiklikult ka sellele varasemalt väga tugevalt tähelepanu pööranud ja kaasa jälginud. Ma isiklikult ei tunne, et mind aheldaks mõnisugune digiaedik või et mind miskit moodi konkreetselt ja rohkem jälgitaks, kui seda juba teevad tehnoloogiahiiud Google ja Meta, kellede tooteid ma tarbin nii Gmaili, Facebooki kui Instagrami näol. Tõsi ta ole, kahes viimases ma ise väga oma arvamust ja sisu ei tooda. Facebookis juba väga ammu ja ega see Instagramgi on jäänud postituste mõttes tahaplaanile. Google on ka (vist) väitnud, et Gmailis enam ei loeta su meile läbi. Seega konkreetselt Eesti kohta ma ei tunne, et meil oleks mingi teab mis suurem jälgimisühiskond (veel). Eks digiriigi kodanikuna võib-olla tekibki mõnes mõttes m...