Teine nädal - live-chat ja mitte-nii-laiv-chat...

eITSPEA kursuse teise nädala lugemismaterjaliks oli kiire ja lühike kokkuvõte interneti kujunemisest ja ajaloost, alustades riigikaitseliste eesmärkide nimel uuringutest ja lõpetades Facebooki, Rate.ee ja LLM-idega.

Iseseisvaks mõtisklemiseks ja blogisse kirjutamiseks oli tarvis kirjeldada kaht varasema interneti nähtust (kas tehnoloogiat, mingit praktikat või kommet). Sealjuures kriteeriumiks oli valida sellised, mis olid enne veebi saabumist aasta 1991.

Esimeseks neist oli tarvis kirjeldada miskit, mis on sündinud enne veebi ja samas jõudnud tänapäeva välja. Selle osa juures ma isegi väga pikalt ei mõelnud ja otsustasin, et minu jaoks kõige loogilisem selline tehnoloogia on e-mail. See on saanud alguse juba ammu enne veebi saabumist, suisa 1970-ndate esimeses pooles ning on tänapäevases maailmas täiesti lahutamatu igapäeva osa. Iga tänapäevane internetikasutaja on kindlasti vahetanud e-maile. Igapäevases tööelus ei kujutaks enam ettegi infovahetust ilma meilideta. Meilide saatmine küll lihtsustab igapäevaselt infovahetust, kuid eks sellel ole ka üks omamoodi kõrvalmõju. Sedasama mõju avaldab meilide teema küll vähem, kui teised varieeruvad instant-messaging platvormid, kuid siiski on mulle mulje jäänud, et inimestel jääb veidi vähemaks enese verbaalselt väljendamise oskust, olgu see siis kas näost-näkku või telefonitsi suheldes. Loota võib, et see on ehk minu enda mingisugune tähelepanek, mis isegi ei oma laialdasemat tõepõhja ning on vaid erandite pealt tuletatud, kuid mul on siiski tunne, et see ikkagi järk-järgult toimub. Igatahes, eks siin postituses tegelikult põhiline idee ei olegi filosofeerida ühiskonna sotsiaalsuse teemadel, ehk siis võib kokku võtta, et e-maili tehnoloogia tuli enne meie moodsat veebi, käis sellega kaasas, ning hetkel tundub, et ei ole ka mõnda aega kusagile kadumas.

Teise nurga alt tuli aga rääkida sellisest nähtusest või tehnoloogiast, mis on küll sündinud enne veebi tulekut, aga on ka ühtlasi tänaseks päevaks kas hääbunud või asendunud uute tehnoloogiatega. See teema vajas veidi mõtteainet ning konsulteerisin ka abikaasa vanematel külas olles nendega, kui vanakooli interneti aegade esindajatega. Nemad ei pidanud väga pikalt kusjuures sellele teemale mõtlema ning teadsid üpris kiirelt öelda, et selline asi võiks olla ju Telneti "talkerid". Ehk sisuliselt tegu on reaalajas jututoaga, kuhu kasutajad pidid ühenduma ning said seal omavahel vestelda. Telneti talkerid olid nad selle tõttu, et üldiselt tol ajal ühenduti nende tubadega justnimelt Telneti kaudu. Mina olen veel piisavalt noor, et neid ise pruukinud pole ning teadmised baseeruvad veidi internetis tuhlamisele ja nende kohta lugemisele ning ka mulle selle mõtte andjate lõbusatest heietustest sel teemal. Kusjuures huvitava faktina sain teada, et talkerid olid eellased näiteks MMORPG (Massively Multiplayer Online Role-Playing Game) mängude vestlussüsteemidele ja teistele virtuaalmaailmatele (näiteks Second Life). Talkerite hiilgeaeg oli 1990. aastate esimeses pooles, kuid hakkasid hääbuma sama aastakümne teisel poolel nii populaarsuse poolelt kui ka eksisteerivate tubade olemasolult. Tõenäoliselt põhjustas seda vaikselt välja suremist uuemate tehnoloogiate, nagu ICQ ja AOL Instant Messengeri pealetulek. Need uued tehnoloogiad olid rohkem kasutajate eelistustele meelepärased, olles näiteks graafilise liidesega, mitte vanakooli tekstiterminali stiilis.

Tehnoloogiad ikka tekivad ja kaovad, tulevad ja lähevad. Seda, mis aeg edasi toob, ei jaksa mina küll öelda. Võib ju arvata, et tehnoloogiad nagu e-mail ei hääbu niipea. Samas, kes teab. Tuleb vast oodata ja vaadata. Elagem hetkes ja ma arvan, et ei maksa tohutult ette mõelda sellistel teemadel. Küll aga on mõistlik reaalajas silma arengutel peal hoida ja uutest ja põnevatest lahendustest kinni haarata, kui need tekkimas on.