Haridus ja haritus. Diplomid ja tarkused.

Diplomid ja haridused

Kaheksanda nädala teema (vabandan, et 7. nädal jäi tegemata üldsegi, graafik jooksis kuidagi kokku :)) rääkis haridusest, selle varieeruvustest ning ka haritusest. Teema ise üpris huvitav ja midagi, millele isegi mõelnud varasemalt sellest vaatenurgast, et mis on haridus ja mis on haritus ning et haridus =/= haritus ja üks kõrgema haridusega inimene kohe kindlasti ei pruugi olla haritud.

Kirjutamise teemaks sel nädalal oli arutleda klassikalise kõrghariduse, kutse- või rakenduskõrghariduse diplomite ja erialaste sertifikaatide rollidest (IT-) tööturul.

Klassikaline kõrgharidus

Ehk siis räägime ülikooliharidusest. Minu meelest ülikoolidiplomi omamine ning edukas omandamine (räägime siin nominaalajast või ligilähedasest, näiteks +1 aasta), näitab isiku võimet õppida ning teadmisi omandada. Lisaks annab ka natukene aimu kohanemisvõimest, kuna tihtipeale peab ülikoolis ikkagi iga semester aju mingis kindlaks aineks või semestri vältel ainetes ümber lülitama. Lisaks sellele on kõrgkooliharidus pigem selline, mis üritab ka anda inimesele laialdasemaid põhi- ja taustateadmisi oma eriala toimimisest ja sellest, MIKS miski on või KUIDAS miski töötab. Kõrgharidus üritab jagada kuldset keskteed praktilise ja teoreetilise teadmise vahel. Teoreetiliselt on kõrgharidusdiplomiga inimesed tööturul üpriski laiapõhjaliste teadmistega ja võimelised kohanema varieeruvates olukordades. Eks erandeid on ja erandid kinnitavad ka reegleid, aga vähemalt oma kogemus on selline.

Kutse- või rakenduskõrgharidus

Siinkohal endal pole otsest kogemust. Küll aga tean nii oma eraialalt kui abikaasa erialalt, et selles haridusastmes pööratakse rohkem rõhku justnimelt praktiklise poole edendamisele. Tean näiteks enda eriala pealt öeldes, et Tallinna Tehnikakõrgkoolist tulnutel on rohkem praktilisi oskusi arendatud ning tegelikult reaalsel tööturul on nad tihti esialgu koheselt asjalikumad. Mingi aja tagant siiski asi tasakaalustub või siis TTÜ diplomiga inimesed liiguvad neist niiöelda "ette", kuna teoreetilised teadmised on kõrgemad ning praktikat ka on üheks hetkeks kogunenud seda toetama.

Ka IT-s minu meelest on nii, et kutsekoolides õpitakse pigem hästi praktiliselt koodi kirjutama ning süvenenult, samas vähemate teadmistega arhitektuurist ja et miks miski teeb nii ja teine asi töötab naa.

Ehk siis ma arvan, et tööturul on selle haridusega tegijad oodatud neisse positsioonidesse, kus on palju koodikirjutamist ja vähem rakenduste ülesehitusega, arhitektuuri ja äriloogikatega tegemist. Küll aga praegusel AI-ajastul ei ole ma siiani väga täpselt jaksanud ennast kurssi viia, et kuidas selliste "koodiahvide" (heas mõttes!) töökohtadega tööd on.

Sertifikaadid

Ja viimaseks - erialasertifikaadid ja -tunnistused. Ise leian, et need võiksid olla sellised asjad, millele mõelda ja mida ka teha, aga ehk täiendamaks juba varasemat haridust. Selliste tunnistuste raames ikkagi tegeldakse mingi kindla teemaga süvitsi ja kitsalt ning laialdasemate teadmiste jaoks ta minuteada ei ole mõeldud. Seega - sellised on mõistlikud kindlasti, kui need täiendavad su praeguseid teadmisi või su praegust kitsamat valdkonda, millega tegeled. Või siis, kui on plaanis liikuda mingi uue valdkonna või niši suunas, kus säärane sertifikaat toob sulle eelise või uued teadmised. Ma usun, et tööturul on mingi kindla tunnistuse omamine väärt vaid siis, kui su (kandideeritav) positsioon sellest ka midagi võidab. Suvalisi serte lehvitada, et lihtsalt näidata kuidas sa Pokémone koguda oskad, ei pruugi ehk nii palju aidata. Kuigi ega siinkirjutaja ei ole ka IT tööturuga piisavalt veel kursis ja kohtadesse kandideerinud, et väga tugevalt suud pruukida :). Silmaringi arenduseks on varieeruvad sertifikaadid ja tunnistused kindlasti väga head ning enda kindel tõekspidamine on, et suur silmaring on üks harituse osa. Seega...go for it, kui huvi, aega ja jaksu on.

Kokkuvõtvalt tahaks öelda, et kutse- või rakenduskõrgharidus ja klassikaline ülikooli kõrgharidus ei ole minu arvates kumbki parem kui teine. Nad on omade erinevustega ning erinevused ei tee üht paremaks kui teist. Eelkõige sõltub kõik inimesest endast, mida ta omandatud teadmistega peale oskab hakata ja kuidas ennast rakendab.

Eriti IT-turul, kus veel mõned aastad tagasi said oma kodus omandatud Python'i teadmistega jala ukse vahelt sisse, kui ise olid hakkaja ja asjalik, rääkimata veel ~90ndatest.

Kohati igapäevase elu seisukohalt on isegi minu meelest tähtsam haritus, enda korrektne väljendamine ja elementaarne suhtlusoskus ning silmaringi omamine. Selliste inimestega on mõnusam koos töötada, kui kuivade teoreetikutega, kes suhelda ei oska.