Posts

Haridus ja haritus. Diplomid ja tarkused.

Diplomid ja haridused Kaheksanda nädala teema (vabandan, et 7. nädal jäi tegemata üldsegi, graafik jooksis kuidagi kokku :)) rääkis haridusest, selle varieeruvustest ning ka haritusest. Teema ise üpris huvitav ja midagi, millele isegi mõelnud varasemalt sellest vaatenurgast, et mis on haridus ja mis on haritus ning et haridus =/= haritus ja üks kõrgema haridusega inimene kohe kindlasti ei pruugi olla haritud. Kirjutamise teemaks sel nädalal oli arutleda klassikalise kõrghariduse, kutse- või rakenduskõrghariduse diplomite ja erialaste sertifikaatide rollidest (IT-) tööturul. Klassikaline kõrgharidus Ehk siis räägime ülikooliharidusest. Minu meelest ülikoolidiplomi omamine ning edukas omandamine (räägime siin nominaalajast või ligilähedasest, näiteks +1 aasta), näitab isiku võimet õppida ning teadmisi omandada. Lisaks annab ka natukene aimu kohanemisvõimest, kuna tihtipeale peab ülikoolis ikkagi iga semester aju mingis kindlaks aineks või semestri vältel ainetes ümber lülitama. Lisaks se...
Post a Comment
Read more

Seiklused peensuste maailmas ehk patentidest "sarnasuseni"...

 Intellektuaalomandi jutte Käesoleva nädala teema oli esimene osa IT-maailmaga haakuvatest juura osadest. Eelkõige oli juttu intellektuaalomandist. Ajaveebiartiklis analüüsimiseks oli niidijupp kätte antud teemapüstitusega, kus tuleks avaldada arvamust kahe WIPO (Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Organisatsioon) mudeli komponendi osas. Komponente on kokku järgnev nimekiri: Tööstusomand Patent Kasulik mudel Tööstusdisain Kaubamärk Ärisaladus Litsents Autoriõigus Selle nädala kirjutamise ja mõtisklemise teema ei ole jälle minu jaoks just väga kerge, sest selline piiripealne patentide-ärisaladuste-kaubamärkide teema on kohati siiski hägune ja ausalt öeldes ei paelu ka siinkirjutajat nii väga. Lugesin materjali juba nädalavahetusel läbi ja olen on-off mõtisklenud sel teemal tänaseni välja, aga no näed ei tule väga kirkaid ideid. Küll aga on oluline kasvõi häguselt selle hägususega kursis olla. Üritan aga mõne sõnaga ikkagi asjast rääkida ja mitte päris võlgu jääda, aga ega siit miskis...
Post a Comment
Read more

Suhtlus internetis ja suisa reeglitega?!

Interneti käitumisreeglid - vajalikud? Käesoleva nädala (juba viies!) temaatika käsitles internetis käitumise reegleid ja nende arengut läbi aegade. Üldjoontes on internetis käitumise alustalad paika pandud juba interneti enda algusaegadest. Aegade jooksul kindlasti on need ka mingil määral oma olemust muutnud, aga nagu ka  real-life  ühiskonnas, on põhimõtted siiski samad. Lisaks sellele on nende kahe keskkonna reeglistik ka üsna sarnane.  Võrgusuhtluses on, nagu pühakirjadeski, oma 10 käsku, mille on kirja pannud Virginia Shea oma raamatus " Netiquette" . Selle nädala ülesande eesmärgiks oli natukene kirjutada-analüüsida kaht neist käskudest.   Üks, mis on säilitanud oma tähtsuse... Veider on see, et minu meelest on üks neist käskudest tähtsamaid justnimelt see, mis kõige esimesena ette tuleb. Ehk siis käsk, mis ütleb  " Ole inimene." . Inglise keeles on see kirja pandud kui  "Remember the human." . Seda võib tõlgendada sedasi, et võiks olla inimene kui ...
Post a Comment
Read more
Digiaedik meie eludes Neljandal nädalal on teemaks jälgimine ja digiaedikud. Eelkõige kui suureks probleemiks need on Eestis kujunenud ning mis oleks tulevikuväljavaade.   Ausalt öeldes, selle nädala teemapüstitus ei ole minu jaoks kõige lihtsamate killast, kuna ma ei ole isiklikult ka sellele varasemalt väga tugevalt tähelepanu pööranud ja kaasa jälginud. Ma isiklikult ei tunne, et mind aheldaks mõnisugune digiaedik või et mind miskit moodi konkreetselt ja rohkem jälgitaks, kui seda juba teevad tehnoloogiahiiud Google ja Meta, kellede tooteid ma tarbin nii Gmaili, Facebooki kui Instagrami näol. Tõsi ta ole, kahes viimases ma ise väga oma arvamust ja sisu ei tooda. Facebookis juba väga ammu ja ega see Instagramgi on jäänud postituste mõttes tahaplaanile. Google on ka (vist) väitnud, et Gmailis enam ei loeta su meile läbi. Seega konkreetselt Eesti kohta ma ei tunne, et meil oleks mingi teab mis suurem jälgimisühiskond (veel). Eks digiriigi kodanikuna võib-olla tekibki mõnes mõttes m...
Post a Comment
Read more

Kolmas nädal, kolmas postitus - vana meedia uues meedias?

Uus meedia? Vana meedia?   Kolmanda nädala temaatika rääkis uuest meediast - meililistidest, foorumitest, otsimootoritest,  real-time  suhtlusest, sotsiaalmeediast ning mitmetest muudest teemadest kuni rollimängudeni välja. Uut meediat on tohutu palju ja tegelikult on sellega ka raske järge pidada. Selle alla liigituvad ka näiteks ajaveebid ehk blogid. Seesamunegi, mida siin loete. Blogipostituse teemaks oli sel nädalal analüüsida kaht traditsioonilise meedia kanalit, milledel on ka väljund uues meedias. Vana meedia kanal või väljaanne, mis oskab uut meediat ka efektiivselt ja oskuslikult kasutada? Olles ise vaat et igal hommikul vaatamas ETV pealt sellist saadet nagu Terevisioon (küll mitte kiindunult, vaid pigem erinevate toimetuste taustal), siis on mulle alati meeldinud viis, kuidas nemad kasutavad ära oma Facebooki kontot. Juba mitu aastat (ma ausalt ei mäletagi, kui mitu, võib-olla mälu on petlik ja ainult 1-2 aastat) on nad oma programmi väga toredalt sisse põiminu...
Post a Comment
Read more

Teine nädal - live-chat ja mitte-nii-laiv-chat...

eITSPEA kursuse teise nädala lugemismaterjaliks oli kiire ja lühike kokkuvõte interneti kujunemisest ja ajaloost, alustades riigikaitseliste eesmärkide nimel uuringutest ja lõpetades Facebooki, Rate.ee ja LLM-idega. Iseseisvaks mõtisklemiseks ja blogisse kirjutamiseks oli tarvis kirjeldada kaht varasema interneti nähtust (kas tehnoloogiat, mingit praktikat või kommet). Sealjuures kriteeriumiks oli valida sellised, mis olid enne veebi saabumist aasta 1991. Esimeseks neist oli tarvis kirjeldada miskit, mis on sündinud enne veebi ja samas jõudnud tänapäeva välja. Selle osa juures ma isegi väga pikalt ei mõelnud ja otsustasin, et minu jaoks kõige loogilisem selline tehnoloogia on e-mail. See on saanud alguse juba ammu enne veebi saabumist, suisa 1970-ndate esimeses pooles ning on tänapäevases maailmas täiesti lahutamatu igapäeva osa. Iga tänapäevane internetikasutaja on kindlasti vahetanud e-maile. Igapäevases tööelus ei kujutaks enam ettegi infovahetust ilma meilideta. Meilide saatmine kü...
Post a Comment
Read more

Esimene nädal - nii pärleid, enneaegset innovatsiooni kui ka sodi, ehk tehnoloogiamaailm on kirju.

Image
Nädal 1 - IT alguslugu ja teekond tänapäevani Esimese nädala lugemismaterjaliks oli varieeruvaid näiteid ja noppeid IT ajaloost. Kuivõrd IT ei ole niivõrd pika ajalooga, kui meile teadaolevate tsivilisatsioonide ajalood on, siis tehnoloogiliste edasiminekute ja teoreetiliste teadmiste kasvu najal on see ajalugu olnud kiire ning sündmuseid täis. Esimese nädala teemade kohta olid mõtisklemiseks, uurimiseks ning kirjutamiseks kolme põneva IT-lahenduse kohta alljärgnevad punktid: üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul; üks, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi; üks, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?" Lahendus, mis tekitas revolutsiooni. Olles ise 33-aastane, on üpris lihtne natukene mõelda tagasi oma nooruspõlve aegadesse. Mäletan üpriski selgelt, kui olin veel umbes seitsmendas või kaheksandas klassis ning IT-areenile saabus selline toode, milleks oli kõige esimene ja originaalsem iPhone. iPhone 1 (2007), pil...
Post a Comment
Read more